1993 Malaŵi demokilase rifendamu

Pa Juni 14, 1993, ku Malaŵi kukacitika referendum yakukhwaskana na kuwezgerapo demokilase ya vyaru vinandi. Pafupifupi 64% ya awo ŵakavota ŵakazomerezga kuti chipani cha Malawi Congress chileke kulamulira kwa vyaka 31. Pakati pajumpha nyengo yicoko waka, Pulezidenti Hastings Banda, uyo wakaŵa mulongozgi wa caru kufuma apo cikapokera wanangwa, wakathereskeka pa umoyo wake wose ndiposo nkhongono zinandi izo wakaŵa nazo kufuma apo boma la chipani cimoza likambira kuwusa mu 1966. Mu chaka chakulondezgapo, pakaŵa maungano gha chigaŵa. Ŵanthu 67% pa ŵanthu 4.7 miliyoni awo ŵakalembeskeka ŵakavota.[1]

1993 Malaŵi demokilase rifendamu

14 June 1993 (1993-06-14)

Results
Choice
Votes %
One-party system 1,088,473 35.31%
Multi-party system 1,993,996 64.69%
Valid votes 3,082,469 97.75%
Invalid or blank votes 70,979 2.25%
Total votes 3,153,448 100.00%
Registered voters/turnout 4,699,527 67.1%

Results of the referendum by region (left) and district (right)

Vyakulondezga lemba

Kusankha Mavoti %
Multi-party state 1,993,996 64.69
One-party state 1,088,473 35.31
Invalid/blank votes 70,979
Pamoza 3,153,448 100
Registered voters/turnout 4,699,527 67.10
Source: African Elections Database

Ukaboni lemba

Vigaŵa vya kuwaro lemba